Harry Olt on pidanud Stockholmis erastuudiot, juhatanud Stockholmi muusikakooli, olnud seejärel Rootsi Raadios muusikatoimetaja ja Rootsi Riikliku kontserdibüroo Rikskonserter mänedžer ning kõige kauem, 1970–1994 Södertälje linnavalitsuse teatri- ja muusikaintendant, kus ta sai samuti eesti muusikat ja muusikuid tutvustada. Ta on tegutsenud ka lektori ja õppejõuna. 1974–1988 oli Olt selle kõrval Stockholmi ülikooli Balti uuringute instituudi teatri- ja muusikareferent, 1987. aastast ka selle sekretär.
Eriti silmapaistev on Harry Oldi muusikateaduslik tegevus. Ta osales Rootsi kultuuriuuringuis, koostas Balti Instituudis ning ka Rootsi Raadiole eesti muusika referentsfonoteegi ja Rootsi Kuninglikus Muusikaakadeemias Eduard Tubina käsikirjade fondi. 1985. aastaks valmisid tal Tubina loomingu koondülevaade, diskograafia ja bibliograafia. Juba 1970. aastal ilmus Eesti nüüdisheliloojaid käsitlev raamat rootsi ja inglise keeles. Raamatuid rootsi ja eeskätt eesti muusikast on Oldil vähemalt kümmekond, nende hulgas erilise tähtsusega on väga teaberikas koguteos „Estonian Music”. See on harukordne väljaanne Eesti muusikaloost välismaailma ning meie endigi jaoks ja väärtuslik raamat, mida tasuks meil praegugi sagedamini käes hoida. Eriline oli see juba meie okupeeritud, suletud maailmas, eriti sellepoolest, et kirjastusel Perioodika õnnestus raamat ka Nõukogude Eestis 1980. aastal välja anda. Raamat omandas Nõukogude süsteemis keelatud trükise kuulsuse ning leidis seda suuremat tähelepanu välismaal.
Alates 1960ndatest oli Harry Olt peamisi eesti ja rootsi kultuuri vahendajaid, korraldades kontserdireise, konverentse, näitusi, publikatsioone, etendusi, nt projekt „Tuule ja vee lapsed” (1986–2002), tutvustades regulaarselt eesti muusikat ka Rootsi raadios. Ta oli 1952–1964 ajakirja Vaba Eesti tegevtoimetaja ja vastutav väljaandja.
Harry Olt oli pidevalt ja igakülgselt abiks meie muusikute läbimurdmisel raudse eesriide taha, toetades Eesti muusikute, muusikateadlaste ning meie muusika esitlusi Rootsis, kuni stipendiumide jms välja. Nii jõudsid Rootsi kuningriiki sealse publiku ette Estonia teatri ballett ja veidi hiljem ka kogu kollektiiv, Vanemuine, RAM, Hortus Musicus, Tallinna Kammerkoor, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Leegajus, kammeransamblitest ja solistidest rääkimata. Muudest tegemistest rääkides tuleb esile tuua ka Harry Oldi abi seoses mitut maad hõlmava suurprojekti, Rudolf Tobiase oratooriumi „Joonase lähetamine” ettekannetega.