Kolmandaks, energiadebatis on uute tootmisvõimsuste ja ühenduste rajamise kõrval alati oluline energiasäästu teema, mis sai riigikoguski kosutavat tähelepanu. Eks raiskamist, see tähendab Eesti majanduse ülisuurt energiamahukust, tuleb seni hurjutada, kuni igaüks kas või häbitundest energiat säästma hakkab. Ja mitte ainult elektri- või soojusenergiat vaid ka oma isiklikku füüsilist energiat. Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi värskete andmete kohaselt on eestlased tundides mõõdetult Euroopa Liidu töökaim rahvas. Me teeme tööd 1872 tundi aastas, teises äärmuses on prantslased 1568 tunniga. Prantslased suudavad selle “laiskuse” juures tekitada üle 2% aastast majanduskasvu, Eesti majandus kahaneks Prantsusmaa töötundide arvuga ligikaudu 8% aastas. Tööjõud ja energia on täiesti võrdväärsed tootmissisendid. Energiasäästu oponentidelt kuuleb üha juttu, et Eesti majandus vajab rohkem energiat ja ka elektrimajanduse arengukavasse on kirjutatud tagasihoidlik, kuni 3,75% elektri brutotarbimise kasv. Et olla lõpuni järjekindlad, peaksid Eestit Euroopa rikkaimate riikide hulka vedajad sama mõttekäiku ka tööjõule kui sisendile kohaldama.
Mida rohkem tööjõudu kasutada, seda vägevam majanduskasv (tööstuses üritatakse tootmisliine ju ka ikka 24 tundi ööpäevas kasutuses hoida, et tulu sünniks). 1872 töötundi aastas ületab küll juba tublisti pärisorjuse aja talupoja aastase töötundide hulga (kui, nagu praegugi, koduseid majapidamistöid mitte arvesse võtta), aga kasvuruumi ometi on. Ainuüksi riigipühade arvelt (mida meil on 6 ja mille nädalavahetusele sattumist ei kompenseerita vaba päevaga – jällegi ELi riikide hulgas kõige viletsam näitaja) saaks elanikkonnale ja majanduskasvule võita ligi 50 tundi tööaega. Peale selle magavad eestlased kuritegelikult palju. Seda, et me igal tööpäeval töötame tunni võrra rohkem kui prantslased, me ju õieti ei märkagi. Kui me näiteks igal ööl magaksime tunni vähem kui prantslased, siis võidaksime taas suures koguses väärtuslikku tööaega, nii umbes 300 tundi. 1% SKT tekitamiseks kulus Eesti tööjõul mullu 16,8 töötundi. Riigipühade ja uneaja arvelt on meil kasutamata tervelt 350 töötundi, mille jooksul jõuaks luua ligi 21% lisarikkust aastas ja saavutada majanduskasvu kogunäitajaks 28–32% aastas ehk kaheksas maailmaime. Juba Tammsaare ütles küll, et ega armastust sellest ei tule, kui tööd teed ja vaeva näed. Aga tema ajal polnud riikide rikkuse edetabeleid ka leiutatud, ning ta ei osanud ettegi kujutada, millist kirjeldamatut mõnutunnet võiks pakkuda Prantsusmaast möödaminek SKT per capita arvestuses.