Esimene pikem reisikiri eesti kirjandusloos oli mereväeohvitser Jüri Jürisoni „Eestimehhe teekond ümber mailma „Askoldi” laeva peal”, mis ilmus Johann Voldemar Jannseni Eesti Postimehes 1867–1869. Raamatutena on esimestena avaldatud Soome-reise kirjeldavad Matthias Johann Eiseni „Teekond Soome maale” (1881) ja Jakob Martin Sommeri „Teekond Soome laulu pidule” (1885).

Eduard Bornhöhe „Usurändajate radadel” (1899) on juba tänapäeva mõõtu reisiraamat. Ta on maalinud värvikaid pilte Türgi, Palestiina, Egiptuse, Kreeka ja Itaalia maastikest, linnadest ja inimestest.

Pärast Teist maailmasõda oli esimene päris reisiraamat Voldemar Panso „Laevaga Leningradist Odessasse, ehk, Miks otse minna, kui ringi saab” (1957). Ent 1950ndate lõpus ilmus juba palju reisikirju, kuna hoogustus välisturism. Edaspidi ilmus aastas kaks-kolm reisiraamatut. Teekondi NSV Liidu territooriumil kirjeldavatest teostest tõusevad esile Lennart Mere matkapäevikud Kesk-Aasiast, Siberist ja Kaug-Idast.

Praegu hõlmab näitus 1991. aastani ilmunud raamatuid, kuid tulemas on ka väljapanek 1990. ja 2000. aastatel avaldatud arvukast ja mitmekülgsest reisikirjandusest.

Näituse on koostanud Tiina Ritson.