Kas muusikalavastus on teie arvates teksti mõtte ja stiiliga kooskõlas?
Sellele küsimusele vastates pean kahjuks ütlema „ei”. Kristiina Ehini tegelaste kirju galerii on kammerooperis taandatud Hanna-Liina Võsa esitatavale minale, kes paistab lavastuses eksponeerivat ka Võsa enda alter ego’t. Niisugune lavastuslik lahendus teeb teosest lavastaja ja esitaja Hanna-Liina Võsa isikuloo, mis on eelnenut arvesse võttes autori teksti mõttega vastuolus. Kristiina Ehini raamat on lavastuse õnnelooga võrreldes palju avarama mõttekoega teos. Hanna-Liina Võsa esitab kirjandusliku originaali laaste psühholoogilise draamana, mida autori interpretatsioon minu arvates kindlasti ei eelda. Ehini tegelasgalerii mitmekesisus muutub lavastuses üheainsa naise targutavaks monoloogiks, mille piinlikuks kulminatsiooniks kujuneb kammerooperi hollywoodlik happy end, mis on Kristiina Ehini tekstile olemuslikult võõras. Originaali sürreaalne ja mütoloogiline sümbolism, millele rõõmuga keskendunuks näiteks Pepeljajev (kui teda oleks palutud lavastama), on täielikult elimineeritud (kui mitte arvestada purke mitmetähenduslike aprikoosidega). Kadunud oli ka situatsioonide grotesksus, mis pidanuks nii mõnegi loo puhul homeeriliselt naerma ajama, aga ei ajanud (kujutlen, kuidas niisugust teksti esitanuks noorena Ines Aru …). Tundub, et muusika autorina, esitajana, lavastajana ja projekti juhina on Hanna-Liina Võsa endale võtnud vahest ehk liiga suure, mõneti üle jõu käinud rolli.
Mulle valmistas pettumuse ka muusika, mida oleksid pidanud eriliselt inspireerima originaali sürrealistlikud, mütoloogilised ja sümbolistlikud motiivid. Seda aga ei juhtunud. Kas niisuguse teose saateansamblina on keelpillikvartett ikka parim võimalikest lahendustest? Kahtlen selles. Kristjan Randalu klaveripartii jäi kahvatuks, pelgalt resoneerivaks. Hanna-Liina Võsa on vokaalselt võimekas interpreet, kuid tema esitatud muusikaline partii ei olnud tekstiga kooskõlas.
Esitatud kriitikale vaatamata pean tunnistama, et Hanna-Liina Võsa ja Kristjan Randalu ettevõtmine oli suur julgustükk, mis põhimõtteliselt väärib kiitust. Küllap tuleb järgmine katse ka paremini välja.
Kindlasti on see väärt kogemus, millest õppida. Aitäh vastamast!