Neljapäevast, 21. märtsist saab Niguliste muuseumis neljal märtsi- ja aprillikuu neljapäeval vaadata Eesti ajaloolisi mängufilme. Igavikulistele teemadele keskenduvad filmid kõnelevad elu ja surma tähendusest, usust ja lunastusest, inimese tegudest ja nende eest vastutuse kandmisest. Osalemine muuseumi sooduspiletiga.

Näitusega „Ars moriendi – suremise kunst” kaasnevate kinoneljapäevade avafilmina saab 21. märtsil kell 18.00 vaadata Anton Hansen Tammsaare romaani „Põrgupõhja uus vanapagan” ekraniseeringut (režissöörid Jüri Müür, Grigori Kromanov, 1964). Filmi juhatab sisse EELK Usuteaduse Instituudi professor Riho Saard.

Inimese õndsakssaamise võimalikkusest kõneleva teose peategelaseks on vanapagan, kes läheb maa peale inimese lunastuse võimalikkust tõestama. Vanapagan usub, et töö ja allaheitlikkusega on see võimalik ning ta asub elama Põrgupõhja tallu.

Kinoneljapäevade kava:

28. märts kell 18.00

„Reigi õpetaja”

Režissöör Jüri Müür, 1977

Pastor Paul Lempelius tuleb Hiiumaale otsekui maailma lõppu, kus tões ja vaimus Reigi kihelkonda teenides vabaneda oma saatuse koormast. Ent kohalik rahvas austab paganlikke kombeid ja umbusaldab Lempeliuse karmi jumalariiki. Tema kaunis, kuid lastetu naine Catharina igatseb elurõõmu ja hellust, mida abikaasa asemel pakub talle noor abiõpetaja Jonas Kempe. Nende kõikehülgav armastus ja saarerahva ürgne eluviis saavad proovikivideks Lempeliuse lunastusele. Film on valminud Aino Kallase samanimelise jutustuse ainetel.

4. aprill kell 18.00

„Verekivi”

Režissöör Madis Ojamaa, 1972

Kui randröövlid eesotsas parun Johann von Üxkülliga järjekordse laeva valemärgutulega karile eksitavad, ei kavatse nad hingelistki ellu jätta. Ometi pääseb madrus Andreas talutüdruku Jaana ja von Üxkülli pärisorjusest põgenenud Matise abiga Tallinna. See tähendab von Üxkülli tegude ilmsikstulekut ja parun saadab oma sulased tülikat tunnistajat püüdma. Need toovad kaasa aga Matise. Talupojast vaba mehe seisusse tõusnud Matis on von Üxkülli arvates karistust väärt ning ta tapetakse. See tegu leiab raekohtus kõige karmimat hukkamõistu ja aadlikult võetakse turbeõigus. Vaatamata keelule linna tulnud Johann von Üxküll vangistatakse ja mõistetakse surma pea maharaiumise läbi. Filmi aluseks on ajalooline fakt Balthasar Russowi „Liivimaa kroonikast”, mis annab teada parun Johann von Üxkülli hukkamisest 7. mail 1535. aastal Tallinnas.

25. aprill kell 18.00

„Külaline”

Režissöör Elo Tust, 1979

Ennemuiste oli maailmas seitse korda seitse haigust ja seitse korda seitse surma. Ühel nälja ja viletsuse aastal saadeti nad kõik korraga maailma ning öeldi neile, kui palju inimesi nad peavad endaga kaasa viima. Ühel talvepäeval saabuvadki nelikümmend üheksa vikatiga meest, kes hargnevad lumisel väljal laiali. Üks seitsmene grupp keerab linna poole. Filmi keskne tegelane on Surm (Juhan Viiding), kes varem oli ingel ja saadeti nüüd esimest korda maa peale. Ta tuleb ja näitab inimestele, et nende aeg siin on ümber. Kuid oma teekonnal otsustab ta ise inimeseks hakata, et läbi enda tunnetada inimliku eksistentsi olemust ning selle lõppu. Film on Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi lõpetaja Elo Tusti diplomitöö Eesti rahvaluule ainetel.

Niguliste muuseumi kinoneljapäevad toimuvad koostöös Eesti Filmi Instituudiga.