Filmimees Sergo Rahomäe lahkumine

2 minutit

Paraku viis saatus Sergo nüüd Moskvasse, abikaasaks sai filmiteadlasest kooliõde Larissa filmiinstituudist.

Populaarteaduslike filmide keskstuudios tööd näikse jätkuvat. Sergo seikles operaatorina palju Kaug-Põhjas ja mujal, kuni maandus augustis 1977 veel kord kodustuudiosse. Tallinnfilm oli siis käiku lasknud dokfilmi Eduard Tollist, polaaruurijast ja tema traagilisest ekspeditsioonist (1900–1903) salapärase Sannikovi maa otsingutel. Käsikirja autor on muidugi Lennart Meri. Sergost sai filmi režissöör, operaatoriks kutsuti üliõpilane Ago Ruus, kellele see lühike film („Eduard Toll. Kiindumused”) oli VGIKi diplomitööks. Tiksi sadam Taimõri idakaldal ja Laptevite meri ning otsekui siinsete meresõitjate logiraamatutest pärit väikesaared, lahed ja neemed: Buor-Haia, Bunga, Katlasaar, Brusnevi, Muostahi, Stolbovoi, Ljahhovi saared … Meie filmimehed juhtusid sealmail kokku ühe Moskva seiklejast ajakirjaniku Igor Duelliga, kes on pühendanud neile oma raamatus „Teerada piki fassaadi” terve peatüki. Sünkmusta habeme ja laiade vägilasõlgadega Sergost sai selles loos „erakordselt heatahtlik ja tasakaalukas Eestimaa viiking”. Asjade kummastava kulgemise tõttu oli sealsamas lähedal, Taimõri poolsaare keskel, paar nädalat enne Sergo ja Ago ekspeditsiooni veel teinegi Tallinnfilmi filmirühm. Lennart Meri võttis seal üles oma järgmist filmi „Linnutee tuuled” (operaator Rein Maran).

Kui logisema hakanud tervis meie vägilasest viikingi Moskvas paikseks tegi, jõudis ta olla veel VGIKis operaatoritöö õppejõud.

Nädal enne tänavust jaanipäeva sõudis Sergo teistele kallastele.

Jaga

Samal teemal

Jaga
Sirp