Johannes Pääsuke võis oma lühikeseks jäänud lennu jooksul üles võtta kuni 40 lühifilmi, paljud pildid ja lõigud on kadunud Venemaale. ERMis on hoiul 1300 Pääsukese fotot saja aasta tagusest Eestimaast, muuseum andis Pääsukese 120. sünniaastapäevaks välja DVD „Esimene pääsuke” tema 10 filmiga (kokku 50 min).

Pääsukese võetud kroonika- ja vaatefilmides pole raske märgata lavastajakätt ja intensiivsust otsivat silma. Näiteks kroonikapala „Tartu linn ja ümbrus” algab panoraamse vaatega Toomemäelt all-linnale, kus on näha üks suitsev korsten, Toomel liiguvad igasugused jalutajad, professor Baeri ausamba ette aga marsib üks mees, kes nõjatub teatraalselt kuju piirdeaiale. Järgnev kaameravaade libiseb mööda Vanemuise teatri fassaadi, Barklay de Tolly ausamba jäädvustamisel on selgesti tunda Pääsukese kaadritagust seadjakätt: naise sabas jookseb mööda koer, jalutuskepiga härra ja päevavarjuga naine istuvad pingil, taamal vinnab poiss justkui käskluse peale ennast sambapostile istuma, eest jalutavad läbi daam koerakesega ja veel paar meest. Raske olnuks siis filmitehnikaga rohkem ühest stseenist välja pigistada, kaamera pööre statiivil oli peensusteni ette valmistatud. Liikumist püüab Pääsuke ka Raatuse platsil ja Rüütli uulitsal: saalivad voorimehed oma hobustega, linnainimesed jalutavad edas-tagasi, soldatid marsivad kolonnis, lodi kõigub vaiksel (!) jõeveel, jalakäijad sammuvad üle Puu- ja Kivisilla, ülevedaja tegutseb. Kvissentalis on võetud liikumist liikumiselt ja seda kogunisti vee peal! Libisevad lodjad, auru- ja sõudepaat, kaldal lehvib lipp vardas, daamid randuvad ja rong sõidab üle raudteesilla.

Kahjuks võib ainult oletada, kui suure eesti mängufilmimeistri sõi sõjaõnnetus.