Katrin Perel on väljas vaibad (või klassikalise vaiba elementidega pannood, nagu ta neid ise nimetab), mida ta on määratlenud kui heleda ja tumeda vastandust (terviku juures ka toetust): heleda poolt kannab värv, tumeda poolt kujund ning kolmemõõtmeline vorm. Materjalina on kunstnik kasutanud tekstiilkiudu, paberit, terastrossi, puutikke, naelu, nööpnõelu, looduslikku kivi, linnusulgi.

Annika Teder on eksponeerinud taas pabersavist objekte, koralle, kuid tema korallid on täiesti valged. „Tõelised korallid pleegivad valgeks siis, kui merevee temperatuur või soolsus muutub. Keskkonna halvenemisest tekkinud stressist katkeb sümbioos korallide kudedes peituvate ainuraksete taimorganismidega, mille tagajärjel kaovad värvid ja paljastub valge lubitoes,”  võib lugeda kunstniku saatetekstis. 

Annika Teder osutab otseselt looduse ohustatusele, ökoloogilisele temaatikale – ta tegi seda juba 2010. aasta Viinistu näitusel, kus valge, vigastatud korraliriff oli esmakordselt väljas –, Katrin Pere teostes on see orgaaniliselt seotud teiste elupõhiväärtustega – isatalu, armastuse, laste sündimise ja suureks kasvamisega, ema surilina sättimisega – , ka argielu tillukeste, vaat et nähtamatute detailidega, mis aga teevad elu elamisväärseks. Katrin Pere pannood on tema visualiseeritud emotsioonid, nende suhe värvi, pinna, struktuuri ja vormiga. Autori juuresolekust kõneleb pannoode seeriat läbiv arhetüüpne väike mina-tegelase kujund.

Kearaamilisi objekte ja tekstiilipannoosid saadab Annika Tedre 2010. aasta näitusest tehtud video ning korallide kodu, ookeani heli.
 
Väljapaneku on tervikuks seadnud Peeter Pere.
 
Täname Eesti Kultuurkapitali.