Jass Kaselaane seniseid ja ka avatavat ülimahukat näituseprojekti iseloomustab installatsiooni totaalsus, kuid mis on läbi mõeldud pisimagi detailini, arvestades valitud teemat ja projekti toimumispaigana kasutatavat ruumi. Lisaks eelnevale käsitleb Kaselaan mängleva kergusega esmapilgul hoomamatuid ja üle jõu käivaid teemasid – luigelaul eestlusele ja identiteedile 2009. aastal, viited ühiskondlikule mälule, mäletamisele ja liigselt kinnistunud tõekspidamisetele 2010. aastal ning irooniline sakraalsus ning abstraktse ruumi loomine käesoleva aasta alguses.

Avatava projekti tutvustuseks ütleb Kaselaan: „Perpetuum mobile – igavesti liikuv e. igiliikur on mehhanism, jõumasin mis liigub, teeb tööd igavesti, saamata energiat väljaspoolt. Näitusel eksponeerin ma galeriiruumides töötavat perpetuum mobilet, mis näitab oma jõudlust, tootes taime sirgumiseks vajaminevat valgust. Valgus on meie jõud – maailm on päästetud, füüsikaseadused on seljatatud, energianäljas vaevlev maailm on minevik – me ei vaja enam päikest ega universumit enda ümber.“ Kaselaane loodud unustatud ja pisut halvaendelises keskkonnas töötav masin ei viita aga irooniliselt mitte tehnitsistliku ühiskonnakorralduse võidukäigule vaid visualiseerib pigem võimalikku tulevikustsenaariumit, kus tõesti ei vajata enam päikest, hapnikku ja kõike sellega kaasnevat. Kuid mitte seepärast, et inimkonnal oleks õnnestunud füüsikaseadused allutada, vaid pigem seetõttu, et statistid on lahkunud ja valgus on unustatud välja lülitada.

Näitus jääb avatuks kuni 12. detsembrini 2011.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näituseid Hobusepea galeriis toetab Eesti Kultuuriministeerium.talvel 2012 näitus Taanis, Frederikshaveni kunstimuuseumis.