Jüri Arrak on sündinud 24. oktoobril 1936 Tallinnas. 1955 lõpetas ta Tallinna Mäetehnikumi. Järgnes kolmeaastane sõjaväeteenistus Leningradis, kuhu ta pärast seda veel mõneks aastaks jäi, teenides leiba joonestaja-konstruktorina, pikemalt aga taksojuhina. Vanem vend Henno Arrak, kes tollal õppis graafikat, soovitas Jüril astuda Tallinna kunstiinstituuti. Kuna akadeemiline joonistusoskus jättis esialgu soovida, õppis ta 1961-66 metallehistööd, täiendades end samal ajal kujutavas kunstis ja esinedes näitustel (ka rühmituse ANK näitustel) alates 1964, aidates kaasa kunsti uuenemisprotsessile. 1967-68 töötas J. Arrak kunstnikuna Tallinna metallitoodete tehases. 1969 võeti ta Eesti Kunstnike Liitu (EKL) ja sellest peale on ta vabakutseline kunstnik. 1972-73 oli ta EKL-i graafikasektsiooni esimees ja 1982-87 EKL-i maalisektsiooni esimees. Veebruarist 1996 – veebruarini 1997 oli ta valitud Tartu Ülikooli kaunite kunstide professoriks. 

Kui 1970ndad tähistasid Jüri Arraku Eestis kasvavat tuntust ja tema loomingu viimist Euroopa vaatajate ette, siis järgmised kümnendid on teda tutvustanud kõikjal laias maailmas, sealhulgas USA-s.

Jüri Arraku loominguline haare on olnud väga lai. Lisaks maalile ja graafikale on ta esinenud ka metallehistööde ja gobeläänidega, teinud häppeninge, kujundanud ja illustreerinud arvukalt ilu- ja teatmekirjandust. Samuti avaldanud graafikamapid „Eesti rahvamängud“ (1979) ja „Kalevala“ (1985). Oma lasteraamatuga „Panga-Rehe jutud“ (1975) lõi ta isikupärase „maivi“ – voolavalt deformeeritud peaga kuju, mis esineb ka joonisfilmis „Suur Tõll“ (1980) ja millest kasvas välja pildist pilti esinev ning kunstipublikule hästi tuttav „arraklik“ figuur. 

Jüri Arraku eelmine joonistuste näitus oli TKM-s 1982.

Olete oodatud!

Ene Asu-Õunas

näituse kuraator tel 7341050, 53404911

Tartu Kunstimuuseum

www.tartmus.ee

facebook.com/tartmus