Ivar Kaasik:

Maal on relevantne ja kaasaegne. Maal ei ole relevantne ja kaasaegne. Tohib maalikunst end süütuna uue meedia kunstide kõrvale asetada nagu oleks ta just äsja avastatud? Mis seisab maalikunsti surnuksrääkimise taga ajal, kus “kõik on lubatud” ja “midagi ei loe”? On see kui väljakutse enda tõestamiseks, oma eksistentsi vajalikkuse näitamiseks, peale seda kui maal konkureerib mitte ainult iseenda ja oma ajalooga, vaid massiliste, üha uute piltide üleujutustega, kartes muutuda seejuures pelgalt dekoratsiooniks, kaubaks suveniiripoes või pühapäevamaalijate harrastuseks. Maal on end ammendanud. On üldse midagi, mida pole veel nähtud? Võibolla saabki sellest uus väljakutse maalikunstile: näidata seda, mis näitamise välistab. Mis suudaks asendada lõputu abstraktse vs figuraalse või unikaalse vs apropriatsioonse kunsti vastandamise? Kas need ongi need kaks suvaliselt nimetatud poolust, mille vahel kaasaegne maal ilma kokkuleppele jõudmata pendeldab ja maalikunsti meile huvitavaks teeb?

Ivar Kaasik (1965) õppis aastatel 1983-87 Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri, seejärel tudeeris Halle/Saale kunsti- ja disainiülikoolis Saksa DVs ning lõpetas kunstiõpingud aastal 1992 jälle koduses kunstiakadeemias. Alates aastast 1992 elab ja töötab Berliinis. 1996 pälvis Pariisis DeBeersi konkursil oma teemantehtega peaauhinna. Aastast 2001 saksa kunstnike assotsiatsiooni BBK liige.

Näitus jääb aadressil www.kunstikeskus.ee avatuks 31. detsembrini 2011.

24h galerii on osa portaalist KUNSTIKESKUS.EE, mille eesmärgiks on luua ligipääs kvaliteetsele kunstile üle Eesti – ka Kihnu, Kanepi ja Kiviõli inimestele – ning seda 24 tundi ööpäevas.