TFi eelmise direktori Marko Lõhmuse alustatud ja praeguse direktori Margit Tohver-.Aintsi lõpuleviidud protsess on andnud orkestrile oma peadirigendi. Seni fonditoetuste najal rahastatud  dirigent Risto Joost on maikuust alates saanud Tallinna Filharmoonias endale ametikoha ja stabiilse palga.
Alfred Schnittke kuulus koos Sofia Gubaidulina ja Arvo Pärdiga 1960ndatel pead tõstnud noorte mässumeelsete heliloojate seltskonda, kes keeldus kummardamast Nõukogude kultuuripoliitika ametlike ettekirjutuste ees. Modernse helikeele ja arhailise muusika elementide ühendamise tõttu tõmmatakse Läänes vahel paralleele ka Schnittke ja Veljo Tormise vahele. Muusikateadlane Maria Mölder kirjutab: „Kui Alfred Schnittket tuntakse muusikalise postmodernismi sünonüümina, siis tema Concerto grosso nr 1 (1977) on kahtlemata tema tuntuim teos, mida mängitakse sageli kõikjal üle maailma. Teos on keerukas sulam vanast ja uuest, kõrgest ja madalast. Selles on ühendatud ka kõige tõsisemad ja koomilisemad Schnittke stiilijooned.“
Arnold Schönberg on Austria päritolu ekspressionistlik helilooja, Uue Viini koolkonna juhtfiguur. Ta oli eelkõige tuntud ekspressionismi ja atonaalse muusika rajajana ning seeriatehnika väljamõtlejana. Schönbergi mõju ei saa 20. sajandi muusikalises mõtlemises kuidagi alahinnata: klassikalise harmoonia reeglite eiramine algas just tema loomingust. Arnold Schönberg seadis oma 1899. aastast pärineva keelpilliseksteti „Verklärte Nacht“ („Kirgastunud öö“) keelpilliorkestrile 1917. aastal ning tegi 1943. aastal veel pisimuudatusi. Teos sai inspiratsiooni Richard Dehmeli 1896. aastal loodud poeemist „Weib und Welt“ („Naine ja maailm“), milles noor naisterahvas paljastab kuuvalgel metsas jalutades oma kihlatule, et ootab last teiselt mehelt, keda ta ei armastanud. Noor mees lohutab naist kinnitades, et kohtleb last nagu enda oma ja et nende armastus õitseb edasi.