Näitusel on eksponeeritud fotograafide Alex Zakletskyj, Oleksiy Temchenko, Tetiana Davydenko, Andriy Vytvytskyj, Maksym Kudymets’i Maidanil tehtud fotod, millel on jäädvustatud kolme protestikuu ajalugu selle rahumeelsest algusest kuni traagilise lõpuni. Mitmekümnest väga realistlikust fotost koosnev näitus jääb avatuks 28. aprillini.
Näituse avab sõnavõtuga „Ukraina sündmustest ja Euroopa Liidu poliitikast“ Euroopa parlamendi saadik Tunne Kelam. Näituse taustast räägib Tartu Ülikooli teadur dr Kateryna Pavlyk.
Tunne Kelami sõnavõtt selgitab, et sõjalise jõu kasutamine Ukraina euroopaliku arengusuuna ning territoriaalse terviklikkuse vastu ohustab kõigi Ida-Euroopa riikide julgeolekut. EL ning NATO reaktsiooni selgusest ja jõulisusest, samuti selle üksmeelsusest oleneb edasiste sündmuste käik. Venemaa näol on tegemist suurriigiga, mille poliitikaks on omaenda huvide teostamine naabrite suveräänsuse ning rahvusvahelise õiguse süstemaatilise rikkumise arvelt.
Tunne Kelami loeng ja näitus on osaks Ukrainat toetavate mõttekodade sarjast „Tulipunkt“, mille eesmärgiks on mõtestada Ukrainas toimuvat ja mõista seeläbi paremini ühiskondlikke protsesse ning Venemaa käitumist ka Baltikumis. Mõttekoja kogunemised toimuvad Okupatsioonide Muuseumis reedeti alates 21. märtsist.
Viimasel, 28. märtsil toimunud „Tulipunkti“ kogunemisel jagas oma kogemusi Krimmis Aleksandrovka koolis eesti keelt ja kultuuri õpetanud Christi Sepp. Ta andis ülevaate paljurahvuselise Krimmi haridussüsteemist, kuid lähemalt peatus ta propagandal ja infosulul, mis võimaldas interpreteerida Kiievis vastu võetud keeleseadust katalüsaatorina elanikkonna hoiakute kujundamisel, mis kulmineerusid referendumiga Venemaaga liitumise poolt. Infot tuleb jagada viisil ja keeles, millest inimesed aru saavad, see on aktuaalne probleem ka Eestis.
Järgmised üritused „Tulipunkti“ sarjas:
11. aprilli “Tulipunkti” teemaks on “Ukraina kolmhark: parlamentaarne revolutsioon, anneksioon ja rusikavõitlus”. Sõnavõtuga esineb ajaloolane ja õppejõud Toomas Alatalu.
Kuna Eesti on – nagu Ukrainagi – Venemaa piiririik, siis on oluline saada kinnitust, et sealne revolutsioon toimus igati legaalselt, samas kui Krimmi annekteerimine käis suuremate vigadega kui 1940.a sündmused Balti riikides. Ukraina tõsiseks hädaks pärast oranži revolutsiooni algust on olnud enamvähem võrdsete vastandjõudude komme rääkimise asemel käed käiku lasta. 10 aastat tagasi palusid nad ise Balti Assambleelt abi poliitkultuuri tõstmiseks ja … ei saanud!?
23. aprillil (kolmapäev) esineb loenguga „The End of the Soviet Ukraine. What’s Next?“ / “Nõukogude Ukraina lõpp. Mis edasi?” Ukraina teadlane ja ühiskondliku elu tegelane Mykola Riabchuk. Ta on poliitika- ja kultuurianalüütik, Kiievi Poliitika- ja Rahvusuuringute Instituudi vanemteadur, Ukraina juhtiva sõltumatu mõtte ajakirja “Krytyka” kaasasutaja ja toimetuskolleegiumi liige ning hetkel ka külalisteadur Inimuuringute Instituudis Viinis. Tema viimane raamat “Gleichshaltung. Authoritarian Consolidation in Ukraine, 2010-2012” avaldati eelmisel aastal Kiievis ukraina ja inglise keeles. Loeng saab teoks koostöös Avatud Eesti Fondiga.
9. mail, Euroopa päeval, saab vaadata kommenteeritud dokumentaalfilmi äsjastest sündmustest Ukrainas “Demokraatia hindˮ ja kultuuri tutvustavat filmi “Ukraina kutsub”. Koostöös Ukraina saatkonnaga Eestis ja Eesti Ukrainlaste Kongressiga.
www.okupatsioon.ee